Avalik blogi tundub põnev väljakutse. Kirjutamine on mulle alati olnud vaevaline ning ma pole kunagi päevikut pidanud - võib olla ainult nädala jagu mingil ähmasel lapsepõlvereisil, ei mäleta, kas Hispaaniasse või Siberisse, igal juhul kiskus päevasündmuste kirjeldustegevus talumatult tüütuks ning sissekannetesse hakkasid tekkima olematud seiklused, kuni lõpuks jäi loodud koletis teenitult pooleli ja läks kaduma. Täna õhtul, oma kümme aastat hiljem, tundus, et on õige aeg päevikupidamist uuesti proovida, veidi teistmoodi.
Mul on üsna laialivalguvad huvid. Tahaks proovida kirjutada nii enda katsetest 21. sajandi videokunsti, kirjandust ja muusikat mõistma õppida, halbadest õudusfilmidest, lauamängudest, kung fu-st, kui ka muredest interneti neutraalsuse pärast, loodussäästlikust ja jätkusuutlikust ehitusest, ilusatest matemaatilistest probleemidest ja kõigest muust, mis näib väärt jagamist.
Võimalik, et nagu mu paljud teised äkk-hakatused, sureb blogi-idee ebaküpselt ning mittemidagiütlevalt. Aga noh, kõik, kellega seni konsulteeritud, on suure suuga lubanud, et loevad vähemalt kaks esimest postitust - nii kaua peaksin ma suutma vastu pidada küll.
